XENOS_www-1

XENOS

13.7. – 25.09.2019 EKKM
Avamisele reedel, 12. juulil kell 18.00.

Kunstnikud: Vito Acconci, Kader Attia, Dénes Farkas, Félix González-Torres, Kalle Hamm & Dzamil Kamanger, Neeme Külm, Marko Laimre, Tanja Muravskaja, Ingo Niermann & Alexa Karolinski, Bita Razavi, Ene-Liis Semper & Kiwa, Ho Tzu Nyen

Kuraator: Anders Härm

Kõiki neid väga eriilmelisi ja ka eri aegadest pärit teoseid sellel näitusel seob suhe võõruse motiiviga, olgu siis võõruse kogemusega psüühika süvastruktuurides või võitlustega ksenofoobia vastu poliitilistes pealisehitistes või ka võõruse ja võõristuse ületamisega: oma singulaarsuse ehitamisega väljapoole mina/meie–võõras dihhotoomiat. See on näitus kui essee, mille alapeatükid moodustavad ja dramaturgia loovad kõik eksponeeritud kunstiteosed ning mis võiks pakkuda võimaluse neid reeglina afekte tekitatavaid teemasid rahulikult kontempleerida.

Xenos (ξένος) võib tähendada kreeka keeles nii võõrast, vaenlast, välismaalast kui ka külalist-sõpra. Ka eesti keelele ei ole sarnane ambivalentsus päris võõras: meilgi on olemas mõisted nagu “võõruspidu” ja “võõrustama”, mis erineb “võõristamisest” ja “võõrastamisest” ju lõpuks vaid ühe tähe võrra.

Küsimused ksenofoobiast ja debatt rassistlike hoiakute üle kerkis Euroopas uue hooga üles 2015. aasta põgenikekriisi ajal, mille järel avalik vaen võõramaalaaste vastu üle Euroopa järsult kasvas. Neid teooriaid, mis võõra ja võõruse tajumist, rassismi ja ksenofoobia tekkimist käsitlevad ja seletada püüavad on suur hulk, kuid hoolimata kogu ksenofoobsele diskursusele aastakümnete jooksul rakendatud dekonstruktsioonist, ei ole suudetud ära hoida nende hoiakute pidevat taastekkimist üha uutes modulatsioonides, mis näivad lõputute ja universaalsetena. See justkui eeldaks, et midagi on veel, mis ksenofoobseid ja rassistlikke hoiakuid tekitab.

Käesolev näitus võtab oma teoreetiliseks aluseks psühhoanalüütilise teooria, mis viimasel ajal on selgelt tahaplaanile tõrjutud. See käsitleb väliselt konstrueeritud võõrast sisemise võõra välise projektsioonina. Võõras, “see vihkamise ja teisesuse kehastus”, nagu ütleb Julia Kristeva, “elutseb meis”. “Ta on meie identiteedi peidetud pale” ja “tundes ta ära meis endis, säästame end vihkamast teda temas eneses”, sest “siis pole küsimus enam võõra vastuvõtmisest süsteemi, mis ta annulleerib, vaid nende võõraste kooselamises, kelleks me kõik ennast peame.”

Näitusega kaasneb trükis, mis sisaldab kuraatori esseed ning lühitekste kõigi näitusel eksponeeritud kunstiteoste kohta. Lisaks Ho Tzu Nyeni filmi linastusele toimub näitusega seoses ka Ingo Niermanni ja Krõõt Juuraku läbiviidud “Armastuse armee” perfromance’i- ja loenguformaadis värbamisaktsioon EKKMi kohvikus 24. augustil, kell 17.00.

Pressiteate koostas Anders Härm

Näituse tiim: Marten Esko, Johannes Säre, Laura Toots, Dénes Farkas, Mihkel Säre, Taavi Suisalu, Alver Linnamägi, Henri Eek, Villem Säre, Mihkel Maripuu, Mihkel Ilus, Hans-Otto Ojaste

Graafiline disain: Martin Pedanik

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Frame Contemporary Art Finland, Tallinna Botaanikaaed

Tänud: Gert Hatšukov, Elin Kard, Ott Kagovere, Eesti Kunstimuuseum, Félix González-Torres Fond, Edouard Malingue galerii, Kader Attia stuudio, Chicago Kunstiinstituudi videopank

Anders Härm on Tallinnas elav ja töötav kuraator, kunstiteadlane ja esseist. Ta on töötanud aastatel 2002-2012 Tallinna Kunstihoone kuraatorina ning olnud Eesti paviljoni kuraator Veneesta arhitektuuribiennaalil 2000. ja kunstibiennaalil 2003. aastal. Ta on üks EKKMi asjutajaliikmetest ja selle juht aastatel 2009-2015. Alates 2017. aastast on ta kaasaegse kunsti ning kureerimse lektor ning kuraatorluse õppesuuna juht Eesti Kunstiakadeemias.

www.facebook.com/events

www.ekkm.ee
___________________

Artists: Vito Acconci, Kader Attia, Dénes Farkas, Félix González-Torres, Kalle Hamm & Dzamil Kamanger, Neeme Külm, Marko Laimre, Tanja Muravskaja, Ingo Niermann & Alexa Karolinski, Bita Razavi, Ene-Liis Semper & Kiwa, Ho Tzu Nyen

Curator: Anders Härm

What all of these very diverse works coming from different ages at this exhibition have in common is their link to the motif of xenos, whether it is the experience of otherness in deep psychological structures or political superstructures, or the overcoming of otherness, constructing one’s uniqueness outside the dichotomy of me/us vs. the other. This is an exhibition-as-essay, the subchapters and dramatic arc composed by all of these marvelous artworks, which hopefully provide an opportunity to calmly contemplate these often affect-laden issues.

Xenos (ξένος) means stranger, enemy, foreigner as well as friend-as-guest in Greek. Similarly, such ambivalence is not alien to Estonian either: we have words such as “võõruspidu” (party with guests) and “võõrustama” (to host), the latter of which differs only by one letter from “võõristama” and “võõrastama” (to stand aloof, to consider someone a stranger).

Questions about xenophobia and a debate on racist attitudes have regained prominence since the 2015 refugee crisis when public anger against foreigners across Europe rose sharply. There are many theories that try to explain the other and otherness and also deal with the causes of racism and xenophobia, but in spite of deconstruction applied to the entirety of xenophobic discourse, it hasn’t been possible to prevent such views from continuing to arise in new modulations that seem endless and universal. This would suggest that something else is behind the xenophobic and racist attitudes.

This exhibition takes psychoanalysis as its theoretical basis, which deals with an externally constructed stranger as the external projection of an internal stranger but has been relegated to the background as of late. The stranger, “the image of hatred and of the other,” as Julia Kristeva says, “lives within us”. “He is the hidden face of our identity,” she argues, and, “by recognising him within ourselves, we are spared detesting him in himself” because “the question arises again: no longer that of welcoming the foreigner within a system that obliterates him but of promoting the togetherness of those foreigners that we all recognise ourselves to be”.

The exhibition is accompanied by a booklet containing the curator’s introductory essay and short texts on all the artworks displayed at the exhibition. In addition to the screening of Ho Tzu Nyen’s film, Ingo Niermann and Krõõt Juurak will make an Army of Love performance and recruitment action in the form of a lecture at the EKKM’s café on 24 August at 5 pm.

Press release by Anders Härm

Exhibition team: Marten Esko, Johannes Säre, Laura Toots, Dénes Farkas, Mihkel Säre, Taavi Suisalu, Alver Linnamägi, Henri Eek, Villem Säre, Mihkel Maripuu, Mihkel Ilus, Hans-Otto Ojaste

Graphic design: Martin Pedanik

Supported by: Estonian Cultural Endowment, Estonian Ministry of Culture, Frame Contemporary Art Finland, Tallinn Botanic Garden

Thanks to: Gert Hatšukov, Elin Kard, Ott Kagovere, Art Museum of Estonia, Félix González-Torres Foundation, Edouard Malingue Gallery, Studio Kader Attia, Video Data Bank at the School of the Art Institute of Chicago

Anders Härm is a curator, an art historian and an essayist living and working in Tallinn. He has worked at the Tallinn Art Hall as a curator from 2002-2012 and curated Estonian pavilion at the Venice biennial of architecture in 2000 and at the art biennial in 2003. He is one of the founders and the manager of EKKM from 2009-2015. From 2017 he is the lecturer of contemporary art and curating and the head of Curatorial Studies at the Estonian Academy of Arts.

www.facebook.com/events

www.ekkm.ee