automaatne

AUTOMAATNE (ANTI)EMPAATIA

27.-30.04.2018 ARSi KUNSTILINNAK
Väravast sisenedes kompleksi parempoolseimas hoones, jälgida suunaviiteid.

Reedel, 27. aprillil kell 19:00 avavad Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna 2. kursuse tudengid ühisnäituse „Automaatne (anti)empaatia“.
Avatud 28.-30.04 kell 12:00-18:00

Osalevad kunstnikud: Karola Kaugema, Tõnis Laurson, Sidney Lepp, Janne Lias, Johannes Luik, Riin Maide, Oskar Poll

Kui filosoofid hakkasid esmakordselt toetudes teaduslikele avastustele inimest masinaga võrdlema, mõjusid nende ideed šokeerivalt. Tollel ajal valitseva religioosse mõtlemise kohaselt juhtis inimese toimimist jumalalt antud mõistus ja surematu hing.

Tänapäeval, olles religioonist kaugenenud ja teades rohkem inimkehas toimuvatest protsessidest, ei mõju arvamus, et sa oled kõigest bioloogiline robot, enam kuigi üllatavalt. Inimese käitumises ja mõtlemises võib leida kergesti midagi masinlikku ja automaatset. See teeb enese masinaga võrdlemise mõistetavaks. Protsess toimib ka vastupidi – masinaid isikustatakse samaväärselt teiste meid ümbritsevate elus ja elutute objektidega. Me omistame masinale inimlikke omadusi, tundeid. See on normaalne, me oleme nad oma näo järgi loonud. Me mõtleme, kas arvuti mäletab meid või kas ta on kuri, kui me teda öö läbi töötama sunnime. Kas külmkapp vihkab mind, et ta just täna katki läks? Me räägime masinatega, paneme autodele nimesid.

Kuna masinad on lihtsama ülesehitusega kui inimesed ja nende käitumine on kergemini ennustatav, kasutame neid võrdlusi meelsasti. Huvitav on vaadata teise masina sisse ja näha, mis tema sees toimub. Võtted, mida me masinate haldamiseks kasutame, on kasutusel ka inimmaailmas – inventari numbrid/ip aadressid. Ja mis kõige tähtsam – kui me oleksime masinad, saaks ka meid lõputult parandada ja täiustada.

Me oleme loonud masinad oma näo järgi, aga võimsamaks jõult, osavuselt, arvutuskiiruselt. Samas puuduvad masinatel sihipärast tegutsemist häirivad emotsioonid. Tänapäeva saavutustele orienteeritud ühiskonnas võib seetõttu kergesti tekkida mõte, et masin on parem versioon inimesest. Kas see õigustab inimeste kohtlemist masinatena?

Karola Kaugema (1996) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Kunstiga on Kaugema süvitsi tegelnud üle 10 aasta. 2011. aastal pälvis ta Tallinna Haridusameti konkursil Noore kultuuritegija aunimetuse. 2014. aastal tunnustati Kaugemat rahvusvahelisel kaasaegse kunsti bienaalil Eksperimenta. Kaugema on edukalt osalenud mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel ning tema teoseid on mainitud ka ajakirjades ja ajalehtedes. Loomingus kajastab ta peamiselt inimõiguste-, seksuaalsuse- ja isiklike kogemustega seotud teemasid.

Tõnis Laurson (1996) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Tema kunstis on läbiv isiklik temaatika. Läbi erinevate fiktsionaalsete karaterite ja eluliste momentide ning tunnete loovad ta tööd vaatajas äratundmise hetki.

Sidney Lepp (1994) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Oma teostes käsitleb tihti vabadusega seotud küsimusi. Kunstnikule pakuvad huvi subkultuurid ja nende käitumine linnaruumis. Viimasel ajal on lisandunud ka virtuaalne keskond ja selle mõju kasutajatele.

Janne Lias (1981) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Olles eelnevalt omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi informaatikas, kasutab Janne Lias oma töödes sageli ka IT-alaseid teadmisi. Kunstiväljal alustanuna katsetab meelsasti erinevate materjalide ja tehnikatega. Olulisteks tööriistadeks teoste loomisel on emotsioonid ning huumorimeel.

Johannes Luik (1988) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas installatsiooni ja skulptuuri erialal. Varasemalt on õppinud Tallinna Tehnika Kõrgkoolis rakendusarhitektuuri. Luik on osalenud ühisnäitustel Tallinnas, Tartus ja Haapsalus. 2017. aastal pälvis ta Noore Skulptori Preemia Grand Prix. Tema teosed tegelevad muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega.

Riin Maide (1997) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Oma loomingus, mis tavaliselt kasutab tööriistana olmemüstikat, otsib eelkõige ennast kui indiviidi.

Oskar Poll (1996) on tätoveerija taustaga kunstnik, kes õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Põhiliselt tegeleb sotsiaalsete ning poliitiliste teemadega.

Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna joonistamise õppetool, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus ja Eesti Kunstnike Liit.
Täname: Elin Kard, EKA installatsiooni ja skulptuuri osakond, Anna Jõgi, Indrek Köster, Pärtel Lias, Cristo Madissoo, Ordi Enduro 6085B, Seljo poisid

www.facebook.com/events